Viktor Sanejev

Viktor Sanejev (vene keeles Виктор Данилович Санеев; 3. oktoober 1945 Suhhumi – 3. jaanuar 2022 Sydney) oli NSV Liidu kergejõustiklane (kolmikhüppaja), kolmekordne olümpiavõitja (1968, 1972 ja 1976).
1968. aasta suveolümpiamängudel hüppas Sanejev 16. oktoobril kvalifikatsioonis avakatsel 16.22, millega ületas kvalifikatsiooninormi 16.10 ja lõpetas 7. kohal. Itaalia sportlane Giuseppe Gentile püstitas teisel katsel maailmarekordi 17.10.
Lõppvõistlusel järgmisel päeval hüppas Sanejev avakatsel 16.49, mis andis kolmanda koha. Gentile püstitas 17.22-ga uue maailmarekordi, Mansour Dia Senegalist hüppas 16.71. Teisel katsel hüppas Sanejev 16.84 ja möödus Diast, ent koht ei paranenud, sest Nelson Prudêncio (Brasiilia) hüppas 17.05. Kolmandas voorus püstitas Sanejev maailmarekordi 17.23, ent võistlus polnud veel läbi, sest viiendas voorus hüppas Prudêncio 17.27. Kuuendal ja viimasel katsel püstitas Sanejev juba viienda maailmarekordi sellel võistlusel ja tuli 17.39-ga olümpiavõitjaks. Prudêncio sai hõbemedali ja Gentile pronksmedali.
1969. aasta Euroopa meistrivõistlustel Ateenas hüppas Sanejev kvalifikatsioonis 16. septembril paremuselt kolmanda tulemuse 16.66, Klaus Neumann Saksa DV-st püstitas 16.78-ga Euroopa meistrivõistluste rekordi. Lõppvõistlusel järgmisel päeval võitis Sanejev 17.34-ga, edestades teisi medaliste poole meetriga.
1970. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel Viinis 15. märtsil võitis Sanejev tulemusega 16.95. (Tõnu Lepik võitis 8.05-ga kaugushüppe.)
1971. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel Sofias 14. märtsil hüppas Sanejev avakatsel 16.55, millega tõusis liidriks, ja teisel katsel koguni 16.83. Ent Carol Corbu Rumeeniast hüppas viiendal katsel samuti 16.83. Sel juhul arvestatakse paremuselt teist katset, milleks Sanejevil oli viimasel katsel saadud 16.75, aga Corbul teisel katsel saadud 16.54. (Jüri Tarmak tuli 2.17-ga kõrgushüppes hõbemedalile.)
1971. aasta Euroopa meistrivõistlustel Helsingis hüppas Sanejev eelvõistlusel 14. augustil parimana 16.99 ja Jörg Drehmel Saksa DV-st 16.83. Lõppvõistlusel järgmisel päeval võitis Drehmel 17.16-ga, Sanejev jäi 17.10-ga hõbemedalile (mõlemad lubatust tugevama taganttuulega). Corbu oli 16.87-ga pronksil (määrustepärase tuulega).
1972. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel Prantsusmaal Grenoble'is osales ainult 11 võistlejat, mistõttu eelvõistlusi ei peetud. Sanejev tõusis avavoorus hüpatud 16.80-ga liidriks ja teisel katsel parandas tulemust 16.87-ni. Corbu hüppas viiendas voorus 16.89, ent Sanejev vastas kohe 16.97-ga, mis oli võistluste rekord, ja tuli Euroopa meistriks. (Jüri Tarmak tuli kõrgushüppes 2.22-ga pronksmedalile.)
1972. aasta suveolümpiamängudel Münchenis hüppas Sanejev 3. septembril eelvõistluse parimana avakatsel 16.88 ja pääses lõppvõistlusele. Näiteks Giuseppe Gentile ja maailmarekordiomanik Pedro Pérez ei jõudnudki lõppvõistlusele. Järgmisel päeval hüppas ta kohe avakatsel 17.35, mis jäi teistele kättesaamatuks, ja tuli teist korda olümpiavõitjaks. Drehmel tuli viiendal katsel hüpatud 17.31-ga hõbemedalile, Prudêncio viimasel katsel hüpatud 17.05-ga pronksmedalile ja Corbu jäi teisel katsel hüpatud 16.85-ga neljandaks.
Artikli kirjutamine on sel kohal jäänud pooleli, jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Sanejev on IAAF-i kuulsuste halli liige.
Saavutused
[muuda | muuda lähteteksti]1968 olümpiavõitja 17.39 MR
1972 olümpiavõitja 17.35
1976 olümpiavõitja 17.29
1980 hõbemedal 17.24
1969 Euroopa meister 17.34
1971 hõbemedal 17.10
1974 Euroopa meister 17.23
1978 hõbemedal 16.93
1970 Euroopa sisemeister 16.95
1971 Euroopa sisemeister 16.83
1972 Euroopa sisemeister 16.97
1975 Euroopa sisemeister 17.01
1976 Euroopa sisemeister 17.10
1977 Euroopa sisemeister 16.65
Maailmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]| Tulemus | Kuupäev | Võistluspaik |
|---|---|---|
| 17.23 | 17. oktoober 1968 | Mexico |
| 17.39 | 17. oktoober 1968 | Mexico |
| 17.44 | 17. oktoober 1972 | Suhhumi |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. detsember 2012. Vaadatud 18. detsembril 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)