Mine sisu juurde

Sitsi

Allikas: Vikipeedia
Sitsi
Pindala: 0,45 [1] km²
Elanikke: 3975 (1.1.2020)[2]
Koordinaadid: 59° 27′ N, 24° 42′ E

Sitsi on asum Tallinnas PĂľhja-Tallinna linnaosas. Asum piirneb Paljassaare, Karjamaa, Pelgulinna ja Pelguranna asumiga. Sitsi asumi pindala on 0,45 km2.[1]

Sitsi asum on saanud nime Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku järgi, mida rahvasuus kutsuti Sitsi vabrikuks.[3]

Elanikkond

[muuda | muuda lähteteksti]
Aasta Arvestuslik

rahvaarv[4][5][1][2]

2020 3975
2017 3865
2016 3902
2015 3874
2014 3874
2013 3881
2012 3905
2011 3937

2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 12–17% ja üle 68-aastased 10–19%. Eestlasi oli asumi elanike seas 18–49%.[6]

Kopli, Sitsi ja TÜÜstuse tänava ristmik ja Sitsi trammipeatus

Olulisemad objektid

[muuda | muuda lähteteksti]

Sitsi asumis asub Kþikide Kurbade Rþþmude Jumalaema kirik.

Sitsi asumi tänavad

[muuda | muuda lähteteksti]

Balti Puuvillavabriku mþjul on nime saanud Kanepi tänav, Lina tänav, Lþime tänav, Manufaktuuri tänav, Niidi tänav, Niidi pþik, Puuvilla tänav ja Sitsi tänav.[3] Asumit läbivad ka Kopli tänav, Paavli tänav ja Sþle tänav.

Pildid

[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Praeguse Sitsi asumi aladel asus keskajal muldvalliga piirdeaed, mis ulatus Tallinna lahest Kopli laheni. See piirdeaed takistas huntide pääsu Koplisse, mis oli tollal kasutusel karjamaana ja ka linlaste meelispuhkekohana. Koplisse avanev värav asus Sitsi mäel, kus lähedal asus ka kþrtsihoone.[3]

Suure muutuse piirkonna arengusse tþi Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku rajamine, mille ehitamist alustati 1899. aastal.[12] Tehasega koos rajati ka tÜÜlisasula, kuhu ehitati vabriku kulul kool, hiljem ka lasteaed ja ambulatoorium.[3] Ehitati ka saun-pesumaja (Sitsi 15b)[13]

TÜÜliselamu Sitsi 5A

Balti puuvillavabrik ehitas kaheksa hoonet: direktori elamu (oli ßhtlasi ka kÜievabriku direktori elamu)[14] (Kopli 35A), meistrite läbi kahe korruse ulatuvatest korteritest koosneva ridaelamu (Sitsi 3)[15], kus oli projekti järgi kuus läbi kahe korruse ulatuvat viietoalist korterit. Igal korteril oli kaks sissepääsu: esinduslik peasissepääs hoovi pool ning tagavara- vþi teenijate sissepääs tänava pool. Lisaks direktori ja meistrite elamule ehitati ka ametnike maja (Sitsi 5), kus olid kahetoalised korterid.[16]

Töölistele ehitati neli kahekorruselistest kööktubadest koosnevat plekk-katusega koridorisüsteemis elamut (Sitsi 5b-11), mis valmisid aastatel 1901–1905, ehitamine algas Kopli tänava poolsest otsast ja liikus siit Pelguranna poole. Elamud asetsevad piki Sitsi tänavat reas, lisaks tänavaäärsetele paikneb üks elamu vabrikupoolsel õuealal.

Balti Puuvillavabrik oli 1920. aastatel ßks linna suuremaid ettevþtteid. 1921. aastal asutati Balti Puuvillavabriku Hariduse Selts, mis oli oma tegevuses väga aktiivne. Seltsi juurde kuulusid näiteringid, laulukoorid, spordiringid, orkestrid jm.[3] 1927. valmis vabriku tÜÜliste asutatud tarbijaßhisuse maja.

Balti Puuvillavabriku varemed 1944

Samal aastakümnel loodi Niidi, Lina ja Puuvilla tänava piirkonda Sitsi aedlinn. Sinna rajati Sitsi, Sõle, Lõime ja Kopli tänava vahelisele alale, sinna planeeriti umbes 100 krunti. Planeeringu kohaselt ei tohtinud hoonestustihedus ületada 25% ning majadel pidi olema 4,5 meetri laiune eesaed ning 1,2–2 meetri kõrgune piiraed. Iga krundivaldaja pidi 2 aasta jooksul istutama vähemalt 5 ilu- või viljapuud. Suur osa selle aedlinna asukatest olid tööl Sitsi vabrikus. Lõime tänavale hakati aastatel 1940–1941 ehitama nn rahvakortereid.[3]

Balti Puuvillavabrik süüdati ja lõhati 1941. aastal Tallinnast lahkuvate Nõukogude vägede poolt. Vabrik küll taastati aastatel 1945–1952, kuid varasemast kehvemal kujul. Nõukogude ajal kandis ettevõte nime Balti Manufaktuur. 1995. aastast on ettevõtte ametlik nimi AS Baltex 2000 ning selle tootmistegevus on vaibunud.[3]

Sitsi aedlinna miljÜÜ sai tugevalt kahjustada 1970. aastate lþpus, kui piirkonda hakati ehitama sinise kattega paneelmaju Nþukogude sþjaväelaste peredele.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1 2 3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 1 2 Tallinn arvudes 2020, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020
  3. 1 2 3 4 5 6 7 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho LĂľhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. ↑ Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  5. ↑ Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  6. ↑ Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016
  7. ↑ Mälestised • 8282 Balti Puuvillavabriku koolihoone, 1913. a.
  8. ↑ Mälestised • 8288 Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi t. 5B, 1901–1905
  9. ↑ Mälestised • 8289 Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi t. 7, 1901–1905
  10. ↑ Mälestised • 8290 Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi t. 9, 1901–1905
  11. ↑ Mälestised • 8291 Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi t. 11, 1901–1905
  12. ↑ Robert Nero (10.02.2006). "Puuvillavabrik tõi Koplisse ka elumajad". Postimees. Vaadatud 26.07.2017.
  13. ↑ Mälestised • 8294 Balti Puuvillavabriku asula saun, 1901–1905
  14. ↑ Mälestised • 8281 Balti Puuvillavabriku direktori elamu, 1899. a.
  15. ↑ Mälestised • 8283 Balti Puuvillavabriku meistrite elamu, 1900. a.
  16. ↑ Mälestised • 8286 Balti Puuvillavabriku ametnike elamu, 1900. a.
  17. Mälestised • 8293 Balti Puuvillavabriku asula kirik (Kõikide Kurbade Rõõmu Jumalaema kirik), 1913. a.
  18. Mälestised • 8295 Balti Puuvillavabriku Tarvitajate Ühistu hoone, 1920–1930 .a.-d.
ViitamistĂľrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "ObAJE" ei kasutata eelnevas tekstis.
ViitamistĂľrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "NOHw6" ei kasutata eelnevas tekstis.
Pärit lehekßljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sitsi&oldid=6649777"