Mine sisu juurde

Peterburi tee

Allikas: Vikipeedia
Mitte segi ajada Narva tÀnavaga Peterburi maantee

Kaart
Kaart

Peterburi tee on kohalik tee (tĂ€nav) Tallinnas. See algab Kesklinnas Ülemiste liiklussĂ”lmes Tartu maanteelt ja lĂ”peb linnapiiril Nehatu silla juures.

TÀnav on 7,7 kilomeetrit pikk ja suhteliselt sirge. LÀbib kahte Tallinna linnaosa: Kesklinna ja LasnamÀed.

Peterburi tee on osa Tallinna–Narva maanteest. Ühtlasi kattub tĂ€nav samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tĂ€navast ulatub lÀÀnes Ülemiste tunnelini ja idas Maardu linna idapiirile. Peterburi tee aadressinumbrit kannab vĂ€ljaspool Tallinna Iru elektrijaam Maardus.

Peterburi tee lÔpp Tallinna piiril

Peterburi teel on terves ulatuses neli vÔi enam sÔidurada. Suunavööndeid piirab kahekordne pidevjoon vÔi eraldusriba. Autode liiklus on vÀga tihe, ummikud ja liiklusÔnnetused on sagedased.

Tartu maanteest kuni Mustakivi teeni kehtib asulas liiklemise kord, Mustakivi teest kuni Pirita jÔe sillani on tegemist asulavÀlise teega.

Suur osa Peterburi teest on kaetud betoonplaatidega. MÔned lÔigud on remontimata 1960. aastatest, sest betoon kulub aeglaselt ja seesuguse teekatte vahetamine on kulukas.

Enamik sÔiduteest on valgustatud.

LÀÀnest itta ristuvad Peterburi teega jÀrgmised tÀnavad: Tartu maantee, Katusepapi, Kivimurru, Majaka, Pae, VÀike-Paala, Suur-Paala, Kantsi, Vesse, Juhan Smuuli tee, Betooni, Gaasi, Kuuli, Paneeli, Mustakivi tee, VÀo tee, Rahu tee ja Lagedi tee.

Lisaks on palju juurdesÔiduteid Peterburi tee ÀÀres asuvatele hoonetele.

TĂ€naval on 12 fooriga reguleeritud jalakĂ€ijate ĂŒlekĂ€igurada ja ristmikku (arvestamata nn Ülemiste ristmikku). Seisuga 27. september 2008 on foorid ristumiskohtadel jĂ€rgmiste tĂ€navatega: Majaka, Pae, VĂ€ike-Paala, Suur-Paala, Kantsi, J. Smuuli tee, Mustakivi tee, Rahu tee/Lagedi tee. 2 foori on Betooni tĂ€nava juures. Fooriga reguleeritud ĂŒlekĂ€igurajad asuvad Susi hotelli kĂ”rval ja Ülemiste trammipeatuse ees.

Tartu maantee, Peterburi tee, JĂ€rvevana tee ja Suur-SĂ”jamĂ€e tĂ€nava vaheline liiklussĂ”lm on ĂŒks tihedama liiklusega kohti Eestis. Liikluse ĂŒmbersuunamise muudab raskeks asukoht raudteesilla, lennujaama ja Ülemiste jĂ€rve vahel.

Ühistransport

[muuda | muuda lÀhteteksti]

Peterburi tee ÀÀres on 10 bussipeatust. Nendeks on Pae, VĂ€ike-Paala, Ülemiste, JĂŒriöö park, Vesse, Gaasi, Asfaltbetoonitehas, VĂ€o, Lagedi tee ja Pirita jĂ”gi.

Teel liigub ka mÔni marsruuttakso, nÀiteks Kostiverre, Kuusallu ja Maardusse.

Trammitee kulgeb piki Peterburi teed tee pÔhjapoolses ÀÀres Pae tÀnavast kuni Kantsi tÀnavani. Tee ÀÀres asub kolm peatust: Pae (peatus vaid Kesklinna poole liikuval suunal), VÀike-Paala ning trammiliini 2 lÔpp-peatus Suur-Paala.

Peterburi tee ristub ĂŒhes kohas raudteega. See ristumiskoht on kahetasandiline ja asub Susi hotelli ja Vesse tĂ€nava vahel. Raudtee lĂ€heb sĂ”idutee alt lĂ€bi. Ajalooliselt on ristumiskohti olnud rohkem.[kĂŒsitav] Teine kahetasandiline ristumiskoht raudteega asub Tallinna piiri taga, kus raudtee ĂŒletab sĂ”idutee.

JĂŒriöö park Tallinnas SĂ”jamĂ€el (august 2009)
T1 Kaubanduskeskus
Ülemiste Ärimaja, 2008

Jalgrattatee kulgeb sÔiduteest lÔunas Tartu maantee ja Susi hotelli vahel.

Rajatised ja hoonestus

[muuda | muuda lÀhteteksti]

Enamik Peterburi tee ÀÀres asuvatest hoonetest on tööstus-, teenindus- vĂ”i bĂŒroohooned. MĂ”ned kĂ”rgemad elumajad asuvad Majaka tĂ€nava ĂŒmbruses.

JĂŒriöö park on ĂŒks kĂ”rgemaid kohti Tallinnas. SeetĂ”ttu on ehitatud selle lĂ€hedusse Tallinna ĂŒlemine tuletorn.

Raudteeviadukti lÀhedal on kolm suurt ehitustarvete kauplust.

LasnamÀel Peterburi teest lÔunas asub VÀo paekivikarjÀÀr.

Tee ÀÀres asub vĂ€hemalt neli autosid mĂŒĂŒvat ettevĂ”tet ja vĂ€hemalt kuus bensiinijaama.

Teised teeÀÀrsed rajatised
Ülemiste tunnel, mis ĂŒhendab JĂ€rvevana teed Peterburi teega
Tartu mnt ja Peterburi mnt Peterburi tee viadukt
  • Peterburi tee 2, 2017. aasta valminud kaubanduskeskus T1.
  • Peterburi tee 2F asub Ülemiste Ärimaja.
  • Peterburi tee 4, korterelamu, kus tegutses ka JĂ€rvevana kauplus.
  • Peterburi tee 4a, kaubanduspind kus Eesti NSV ajal (Leningradi mnt 4-a) asus Ă”llebaar[1]
  • Peterburi tee 9, 1950. aastal ehitatud kolmekorruseline korterelamu
  • Peterburi tee 11, 1950. aastal ehitatud kolmekorruseline korterelamu
Peterburi tee 13
Peterburi tee 22, 24, 26, 28
Susi hotell, Peterburi tee 48
  • Peterburi tee 48, Susi hotell
  • Peterburi tee 52, Neste Vesse bensiinijaam
  • Peterburi tee 53, (Katse)Tehas Metallist hooned, ehitatud (1965, Tööstusprojekti arhitekt Arda Kullerkupp)
  • Peterburi tee 58a, Statoil Peterburi tee bensiinijaam
  • Peterburi tee 65, 1965. aastal ehitatud kahekorruseline hoone, mis on kasutusel Ă€ripindadena
  • Peterburi tee 66 ja 67A, kaks Eolane tehasehoonet (endine Elcoteq)
  • Peterburi tee 71, Ehituse ABC ehitusmaterjalide kauplus
  • Peterburi tee 77, Alexela Peterburi tee tankla
  • Peterburi tee 81, TV3 hoone, algselt RAS Salvo ja HTM Sport Estonia hoone
  • Peterburi tee 92D, Plasto aknatehas
  • Peterburi tee 94a, AS VĂ€okivi tootmishoone
  • Peterburi tee 99, Fakto Nissani Keskus. Arhitektid Andres Siim, Hanno Kreis, 1993–1994.
Peterburi tee 90F

Peterburi maantee on suhteliselt uus tee, mis maanteena vĂ”eti kasutusele alles teise maailmasĂ”ja jĂ€rgsetel aastatel. Varem suundus Tallinnast Virumaale Suur-SĂ”jamĂ€e tee ning kuni selle alguseni oli nii Virumaale kui ka Tartusse viival teel ĂŒhine trass. Praegune Peterburi tee kandis 1948. aastani Suur-Raevalla tĂ€nava nime [2]

Peterburi tee alguses, S. Raevalla tĂ€naval asusid Ühisus Estonia Eksporttapamajade, 1937. aastast Eesti Lihaekspordi hooned. Ligikaudne aadress: Peterburi tee 2B. Aastatel 1944[3]–1984 Tallinna Liha- ja Konservikombinaat, 1984–1993 Tallinna Lihakombinaat, 1993–1996 Tallinna Lihatööstuse AS. Tallinna Lihakombinaadi peahoone[4] asus Ülemiste tee 5.

1948. aastast kuni 1. jaanuarini 1993 kandis Peterburi tee nime Leningradi maantee.[5]

Betoonkattega Peterburi tee esimene lĂ”ik kuni Maarduni (praegusest Susi hotellist ida pool ĂŒle SĂ”jamĂ€e raba) valmis 1950. aastal, ehitajateks Teises maailmasĂ”jas NĂ”ukogude vĂ€gede kĂ€tte vangi langenud Saksa sĂ”javangid NĂ”ukogude sĂ”javangilaagrites Eestis. Nelja aastaga jĂ”udsid sakslased ehitada 50 kilomeetrit betoonteed. Saksa sĂ”javangide vabastamise jĂ€rel, jĂ€tkasid tee-ehitust poliitvangid, kes jĂ€tkasid ehitusega kuni enne ValgejĂ”ed asuva OjamĂ€eni. Ehitatud maanteed hakati lĂ”iguti asfaltbetooniga katma juba 1960. aastate alguses ja aastatel 1964–1967 valmis Tallinna–Maardu vaheline 7,1 km pikkune kahe eraldatud sĂ”idusuunaga uus betoonteelĂ”ik. Viimased lĂ”igud vangide poolt tehtust kaeti 1980. aastate alguses[6].

  1. ↑ Hannes Rumm, Eesti NSV ametitelefonid , epl.delfi.ee, 26.03.2001
  2. ↑ Robert Nerman, Peterburi maantee kohal asus vaikne Suur-Raevalla tĂ€nav[alaline kĂ”dulink], Tallinna Postimees, 18. detsember 2008
  3. ↑ Tallinna Lihakombinaat rahva teenistuses, Talurahvaleht : EK(b)P KK ja ENSV töörahva saadikute nĂ”ukogude hÀÀlekandja, nr. 29, 18 november 1944
  4. ↑ Endine lihakombinaat on varisemisohtlik, Õhtuleht, 6. august 2003
  5. ↑ Tallinna tĂ€navanimede osaline muutmine, Tallinna Linnavalitsuse 03.07.1992 mÀÀrus nr 139, jĂ”ustumine 03.07.1992
  6. ↑ Mairo RÀÀsk, Eesti Maanteemuuseum, Saksa sĂ”javangid Tallinn–Narva maantee ehitusel 1940. aastate lĂ”pus

VĂ€lislingid

[muuda | muuda lÀhteteksti]