John Keats

John Keats (31. oktoober 1795 London – 23. veebruar 1821 Rooma) oli Briti luuletaja.
John Keats pärines alamklassist. Tema isa oli tallimees. Kui John oli 8-aastane, isa suri hobuse seljast kukkumisel saadud koljuluumurru tagajärjel. Kui John oli 13-aastane, suri emagi tuberkuloosi ja jättis oma lapsed vanaema hoolde. Peres oli neli last: John, George (1797–1841), Thomas (1799–1818) ja Frances (1803–1889). Üks poeg suri väikelapsena.
Vend George emigreerus veel Johni eluajal USA-sse, asus Kentuckysse Louisville'i, mis tollal oli umbkaudu Metsiku Lääne piiril, tegutses ärimehena ja avas seal filosoofiaühingu, mida juhatas elu lõpuni.
Vanemad tahtsid oma poegi mõnda tippkooli panna, ent olid sunnitud tõdema, et neil pole selleks raha. John õppis Enfieldi koolis, oli kirurgiõpilane, velsker ja haavaarst. Hariduse lünklikkuse korvas ta iseõppijana.
1820. aasta algul ilmnes, et Keats on haigestunud tuberkuloosi. Tollal peeti selle haiguse ravimisel oluliseks kliimavahetust, täpsemalt soojemat kliimat. Niisiis sõitis Keats Itaaliasse, ent suri järgmise aasta algul ikkagi.
Tema luule on keeleteadlik ja meeleline, vahelduvad elurõõm ja kaduvusetunnetus. Poeet ülistab loodust, maalides sellest oma värssides täpseid ja kujundirikkaid pilte. Tema loomingut iseloomustab eriline iluihalus.
Tema elu ajal suhtus kriitika temasse ükskõikselt, ent pärast surma tema kuulsus järjest kasvas, kuni juba sajandi lõpuks hinnati teda kirjandusklassikuks. Tema looming mõjutas eriti eelrafaeliitide liikumist.
Temast on tehtud film "Bright Star" ("Särav täht", 2009).
Tõlkeid eesti keelde
[muuda | muuda lähteteksti]- Sügisele / Inglise k. tlk. Märt Väljataga // Vikerkaar, 1986, 4, lk 1
- Ood kreeka urnile / Inglise k. tlk. Lauri Pilter // Vikerkaar, 1993, 5, lk 1
- Ood viitsimatusest / Inglise k. tlk. ja järelsõna Märt Väljataga // Vikerkaar, 2004, 7–8, lk 65
- Katsetused Keatsi ööbikuga / Tlk. Poesia // Poesia, 13. oktoober 2012
- Ood ööbikule / Tlk. Ants Oras // Olion, 1930, 7, lk 43
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- Ants Oras, John Keats, Olion nr. 7/1930
| Tsitaadid Vikitsitaatides: John Keats |