MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS: Geograaf Toomas Kümmeli sari planeedi mõttetutest riikidest. Kasahstan on oma olemuselt hiigelsuur tühjus Hiina ja Venemaa vahel, mida senine president Päike ennastsalgavalt jaburate ideedega on täitnud.
On absoluutselt selge, et Kasahstan on täiesti mõttetu riik. Olukord on seda hullem, et suvalistest aladest juhuslikult kokku õmmeldud Kasahstani on tervikuna raske ka kuidagi ümber kujundada, sest kõik tema naabrid on sama mõttetud riigid. Seetõttu peab Kasahstan edasi vaevlema, et otsida oma riiklusele põhjendust. Selle kallal nähakse tõsist vaeva.
Päikese minek
Koostatud on rahvuslik ajalugu, kus kasahhide ajaloopärandit loetakse Tšingis-khaanist. Vastavalt sellele ei puudu Kasahstanist ausambad kuulsale väejuhile ja mongolite impeeriumi alusepanijale.
Viimasel aastakümnel oli aga riiklikult kõige tähtsam küsimus, missugust tähestikku peaks kasahhi keel kasutama. Alates 1920. aastatest on kasutatud araabia, ladina ja slaavi tähestikku. Kuna Kasahstani kogu poliitika sisu on laveerimine Venemaa ja Hiina mõjusfääris, et tasakaalust liialt välja ei läheks, on riiki valitsenud rahvuse liider hüüdnimega Päike. Päikese nimi sünnitunnistusel on Nursultan Nazarbajev, Nursultan omakorda tähendab kas Päikese- või Valgusesultanit. Juba tundus, et Päikesele on presidenditoolis juured alla kasvanud ja enam ei kanguta teda sealt miski, kui ta ootamatult teatas ametist lahkumisest.
Muidugi ei lahkunud Päike võimu juurest kaugele ja tegelikult ei ole muutunud suurt midagi. Pigem ei viitsinud Päike enam iga päev hommikul vara tööle siirduda, et siis terve kurnava päeva rahva peale paista ning tähtsatele dokumentidele allkirju kirjutada. Vanainimene soovis ilmselt lõpuks ometi hommikuti kauem pikutada. Aga seegi on põhjus küsida: Kasahstan, milleks?
Kui Venemaa president Vladimir Putin nimetas mõne aja eest Nursultan Nazarbajevit Kasahstani riigi rajajaks, solvusid kasahhid hirmsasti. Nende arvates ei mahu ühele maaharijast slaavlasele lihtsalt pähe, et karjakasvatajatel võis ka oma riik olla. Kes need mongolid muud olid ja Kasahstani kujunemine tuleb just Kuldhordist. Muidugi paneb paljusid muigama, et kasahhid peavad oma riikluse isaks Tšingis-khaani ennast ja rajavad talle ausambaid. Võib vaid ette kujutada, et venelased seda küllaltki segaste tunnetega pealt vaatavad. Nad kujutavad inertsist ikka veel Kasahstani ette mingi peaaegu nende maana, kus elavad mingid veidrad pilusilmad.
Kuidas usbekid ja kirgiisid kasahhideks muutusid
Pärast Tšingis-khaani surma 1227 jagati mongolite impeerium Kuldhord tema poegade vahel ulussideks: Sinihord Volgamaal, Valgehord lääneosas ja Shibani uluss tänapäeva Kasahstani idaosas mööda Toboli ja Irtõši jõge. Shibani oli Tšingis-khaani pojapoeg. Alates 14. sajandist nimetati türgi rändhõime Valgehordis ja Shibanihordis ühise nimetusega – usbekid. 14. sajandi alguses Valgehord ja Shibanihord ühinesid ja moodustasid ühtse Usbeki khaaniriigi. Seda valitsesid Shibani-khaani järeltulijad. Usbeki khaaniriik saavutas oma õitsengu 15. sajandi keskpaigaks.
Kasahhi khaaniriik moodustus Kuldhordi ja Usbeki khaaniriigi lagunemisel vastavalt aastatel 1465 ja 1468. Kasahhi khaaniriigi moodustas sultan Jani Beg, kes arusaamatutel põhjustel temale alluva rändhõimuga suundus Mongolistani. Kohalikud laiali paisatud türgi hõimud ühinesid Jani Begi võimu alla. Kasahstani ajaloolased on hakanud Jani Begi valitsemisaega nimetama rahvuslikus ajaloos kuldajaks, kuldseks sajandiks. Jani Beg rebis Usbeki khaaniriigi Shibani dünastia valitseja Abu’l-Khayr-khaani alluvusest grupi rändhõimude feodaale ja rändas koos nendega Talasi ja Šu (kirgiisi Tšüj) jõgede orgu. Niimoodi moodustus kasahhide hõim. Alguses ei erinenud nad mitte millegagi usbekkidest. 16. sajandil assimileerusid need usbekid-karjakasvatajad meie ajaarvamise algusest seal elanud türgi hõimudega, samuti Mogulistani türgistunud mongoli hõimudega. Nii kujunes kasahhi rahvas.
- sajandil jagunes Kasahhi khaaniriik kolme suure hõimu vahel: Vanemaks, Keskmiseks ja Nooremaks hordiks ehk Žuziks. Vene impeeriumiga ühendati Kasahstani alad järk-järgult aastatel 1731–1846. Kasahhid palusid alguses ise Venemaalt kaitset Džungaaria khaaniriigi rünnakute ja Hiina ekspansiooni eest. Ühendamine Venemaaga kulges keeruliselt läbi kasahhide ülestõusude Vene võimu vastu.
