Mine sisu juurde

Gladius

Vikipedii-späi
Gladiusan nügüd'aigaine rekonstrukcii

Gladius (mugažo latinaks, znamoiči «mek») om amuižrimalaine lühüd mek läz kuz'kümned santimetrad pitte (piduz vajehtihe aigoidme) saldatoiden täht. Kävutadihe lähižes toras.

Saldatad panihe gladiusad oiktanno jauganno, a pidihe somuzlaudad hurapolel, ka ei telustand. Ülembaižed sodakäskijad i vanhembad oficerad oliba somuzlaudata, ka pidihe gladiusad hural kül'gel. Se rippui pandud ougan päle nahkvöl (balteus) vai hibjan portupejal (cingulum).

Mek om ottud rimalaižil Peloponnesan heimoišpäi sodoiden aigan, istorikoiden melen mödhe. Tegihe gladiusoid tagotud raudaspäi paksumba kaiked (järghižikš 3. voz'sadaspäi), no om johtutesid bronzmekoiš.

Gladius sai populärižust legioneroil (jüžmak rimalaine jaugvägi). Kebn jaugvägi (velitad) kävuti gladiusoid abuazegeks vaiše. Mahtavad sodamehed tegiba teravid surmaližid iškendoid mekal, no sen piduz laski vedada torad vaiše lähižes sijaspäi. Legionerad mahtoiba fehtuida mekal mugažo hüvin, kut čapta vai ainastada.

    Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.