Amsterdami null

Amsterdami null (NAP – Normaal Amsterdams Peil) ehk Euroopa kõrgussüsteemi lähtenivoo on keskmine mereveetase, mida mõõdeti Amsterdamis ajavahemikul 1. september 1683 kuni 1. september 1684.^[1]^[2] Amsterdami nulli kasutatakse Euroopa riikides Euroopa kõrgussüsteemi ehk Euroopa vertikaalse referentssüsteemi (EVRS) alusena absoluutsete kõrguste määramiseks.^[2]^[3]^[4]^[5]

Amsterdami null Eestis

Eestis võeti Amsterdami null kasutusele 1. jaanuaril 2018. Sellega hakkas kehtima Euroopa kõrgussüsteem, mille kõrgusi tähistatakse Eestis lühendiga EH2000.^[6] Amsterdami null asendas Kroonlinna nulli, mis oli Balti kõrgussüsteemi aluseks 1977–2017.^[4]^[6]

Ajalugu

Amsterdami null registreeriti 17. sajandil linnapea Johannes Hudde eestvedamisel. IJsseljões mõõdeti keskmist kõrgveetaset ajavahemikus 1. september 1683 kuni 1. september 1684, mida hakati nimetama Amsterdams Peil (AP).^[2] AP muudeti 1818 kuningliku dekreediga Hollandi riiklikuks standardiks. 1875–1885 tehti täpsemaid üleriigilisi mõõdistusi ja võeti kasutusele nimetus Normaal Amsterdams Peil (NAP).^[2] 1879 võtsid NAP-i kasutusele Saksamaa ja Luksemburg ning 1973 liitusid süsteemiga Rootsi, Norra ja Soome. NAP-ist kujunes Euroopa vertikaalse referentssüsteemi (EVRS) ametlik lähtenivoo.^[2]^[3]^[4]^[5] Süsteemi toimimise tagamiseks on Hollandis umbes 400 maa-alusest märgist koosnev NAP-i võrgustik, mille suhtes mõõdetakse maapinna absoluutset vertikaalset liikumist, et eristada seda merevee taseme muutusest.^[1]^[2]

Viited

1 2 Reudink, R.; Klees, R.; Alberts, B.; Waarden, P. van (2020). "Absolute vertical motion of the Amsterdam Ordnance Datum (NAP)". Proc. IAHS. Lk 161–165. Vaadatud 8. juunil 2026.
1 2 3 4 5 6 Doef, R.; Havekes, H.; Lujin, F. van (2019). "Water management in the Netherlands". Rijkswaterstaat. Vaadatud 8. juunil 2026.
1 2 Afrasteh, Y.; Slobbe, D. C.; Sacher, M.; Verlaan, M.; Jahanmard, V.; Klees, R.; Guarneri, H.; Keyzer, L.; Pietrzak, J.; Snellen, M.; Zijl, F. (2023). "Realizing the European Vertical Reference System using model-based hydrodynamic leveling data". Journal of Geodesy. Vaadatud 8. juunil 2026.
1 2 3 Giza, A.; Wis̈niewski, B.; Wolski, T. (2014). "Adjustment of the European Vertical Reference System for the representation of the Baltic Sea water surface topography". Scientific Journals. Lk 106–117. Vaadatud 8. juunil 2026.
1 2 Augath, W.; Ihde, J. (2002). "The Vertical Reference System for Europe". European Vertical System. Lk 99–115. Vaadatud 8. juunil 2026.
1 2 Soodla, D. (2019). "Geoidi mudeli EST-GEOID2017 täpsuse analüüs Tartu linnas (Magistritöö)". Eesti Maaülikool: Metsandus- ja maaehitusinstituut. Tartu. 58 lk. Vaadatud 8. juunil 2026.{{netiviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link)

[:0-1] 1 2 Reudink, R.; Klees, R.; Alberts, B.; Waarden, P. van (2020). "Absolute vertical motion of the Amsterdam Ordnance Datum (NAP)". Proc. IAHS. Lk 161–165. Vaadatud 8. juunil 2026.

[:1-2] 1 2 3 4 5 6 Doef, R.; Havekes, H.; Lujin, F. van (2019). "Water management in the Netherlands". Rijkswaterstaat. Vaadatud 8. juunil 2026.

[:2-3] 1 2 Afrasteh, Y.; Slobbe, D. C.; Sacher, M.; Verlaan, M.; Jahanmard, V.; Klees, R.; Guarneri, H.; Keyzer, L.; Pietrzak, J.; Snellen, M.; Zijl, F. (2023). "Realizing the European Vertical Reference System using model-based hydrodynamic leveling data". Journal of Geodesy. Vaadatud 8. juunil 2026.

[:3-4] 1 2 3 Giza, A.; Wis̈niewski, B.; Wolski, T. (2014). "Adjustment of the European Vertical Reference System for the representation of the Baltic Sea water surface topography". Scientific Journals. Lk 106–117. Vaadatud 8. juunil 2026.

[:4-5] 1 2 Augath, W.; Ihde, J. (2002). "The Vertical Reference System for Europe". European Vertical System. Lk 99–115. Vaadatud 8. juunil 2026.

[:5-6] 1 2 Soodla, D. (2019). "Geoidi mudeli EST-GEOID2017 täpsuse analüüs Tartu linnas (Magistritöö)". Eesti Maaülikool: Metsandus- ja maaehitusinstituut. Tartu. 58 lk. Vaadatud 8. juunil 2026.{{netiviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]